Kehakeel

25. Aprillil käisin ma Tallinna kunstihoones näitusel "Kehakeel". Näitusel oli väljapandud naisskulptorite töid, millel oli suurt rõhku pandud kehakeelele. Mulle meeldis nende kunstnike ideed ja lahendus.  Näitus oli minu jaoks juba sellepärast huvitav, et erinevalt tavalisest kunstinäitusest, kus on peamiselt pildid, olid sellel näitusel skulptuurid.  See oli midagi omapärast ja erines teisttest näitustest. Veel mulle meeldis selle näituse temaatika, sest kehakeelel on väga oluline roll meie igapäevaelus ja tihtipeale annab see meie mõtteid ja tundeid edasi isegi paremingi kui sõnad. Skulptuuride peal oli mõistetavad ja hästi välja toodud emotsioonid. Mulle meeldis kuidas nad kujutasid emotsioone ja seostasid kehakeelega.

Musta ruudu metamorfoosid. Malevitši tõlgendused Eesti kunstis

7. aprillil käisin ma Kumus vaatamas näitust "Musta ruudu metamorfoosid. Malevitši tõlgendused Eesti kunstis". See näitus oli minuarvates kõige igavam näitus, mis ma tol korral Kumus nägin. Ma ei saanud üldse aru, millest see näitus rääkis ja mis selle mõte oli. Seal oli palju erinevaid stiile aga mulle ei meeldinud üksiki Need pildid ei tekitanud minus mitte mingeid emotsioone. Ma ei näinud nendes piltides kunstniku mõtteid ega tundeid.

Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris

Aprilli algul käisin ma Kumus kunstinäitusel "Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris",mis vaatleb süngeid, gootilikke teemasid kunstis ja visuaalkultuuris.

Väljapanekuruumis valitses suhteliselt sünge meeleolu, ruum oli tume, ruumis mängis ka muusika. Peale piltide oli ruumis ka mitmeid muid teoseid, nagu näiteks trumme jms. Minu arust andis see näitusele palju juurde. Piltidel üldiselt ei olnud kasutatud väga palju erinevaid värve ja värvid olid puhtad, mis erineb tavapärastest maalidest. Tihtipeale olid peaaegu nagu tõepärased, kuid mingid väiksed detailid olid muudetud, mis polnud reaalsed. See tegid need tööd veel huvitavamaks. Mulle endale ei meeldi väga gooti stiil, see on liiga sünge minu jaoks aga seda näitust oli päris huvitav külastada. Seal näitusel tundus,et kunstnikud olid kujutanud kõige kurvemaid ja süngemaid inimesi ja teinud need kurvas meeleolus. 

Eesti graafika ajalugu 1860-1944

7.aprillil käisin ma Kumus vaatamas näitust "Eesti graafika ajalugu 1860-1944". Näitusel olid ära toodud eesti kunstnike tööd, mis olid tehtud graafikastiilist, ajavahemikul 1860 kuni 1944. 

Roman Vaher "Narva" 1932

Eduard Wiiralt "Jutlustaja" 1932

 See pilt jäi mulle näituselt meeldis  ja  meeldis mulle kõige rohkem. Seal pildil on näha kunstniku mõtteid ja tundeid.

Eduard Wiiralti graveerimisvahendid

Kristjan Raud "Mehe portree" 1902

Mulle meeldis see näitus Kumus olnud näitustest kõige rohkem. Seekord oli näitusel väljapandud ka selliste autorite töid, kellest mina kui kunstivõõras inimene varem kuulnud olin. Näiteks Kristjan Raud ja Eduard Wiiralt.  Tööd tundusid mulle päris keerukad olevat. Mulle meeldis see, et ma teadsin kunstnike kohta. Palju oli pööratud tähelepanu detailidele ja näoilmetele. Nendel piltidel nägi kunstniku ideid ja tundeid. Neist piltidest oli lihtne aru saada ja seetõttu see mulle meeldiski. 

Hilma af Klint

Käisime klassiga Kumus vaatamas Rootsi kuntstniku Hilma af Klinti näitust "Abstraktse kunsti pioneer". Näitusel oli meil ka giid, kes rääkis sellest kunstnikust. Üks fakt, mis mulle meelde jäi, on see, et Hilma af Klint joonistas oma tööd  olles "vaimudega ühenduses ". Ta ei lubanud ka oma töid 100 aastat avaldada, kuna ta arvas, et keegi ei saa neist aru.

"Evolutsioon"

"Kevadmaastik"

"Suured figuurmaalid"

Mulle see näitus väga ei meeldinud, sest seal oli väga palju räägitud vaimudest, aga ma ise sellist asja ei usu. Seetõttu oli raske mõist tema joonistusi. Näitusel oli ka mitmeid pilte, mis olid hariliku pliiatsiga kritseldatud paberile ja mis tundusid väga lihtsad olevat ja, millest ma eriti aru ei saanud. Mulle meeldiks aga rohkem näha suuri ja värvilisi pilte. Neis oli midagi huvitavat ja omapärast ning need tundusid keerukamad. See kunstnik maalib erinevaid stiile ja tema maalides on midagi omapärast. Enamus pilte on lihtsad ja ma ei saa nende mõttest aru. Need pildid ei pakkunud huvi ega tekitanud tundeid ja ma ei mõistnud selle kunstniku vaatevälju.

Püsiekspositsioon: Varamu

Sellel näitusel käisin ma 11.05.2014 Kumus. Tegemist on Kumus oleva püsinäitusega, kus eksponeeritakse eesti autorite töid 18 sajandist kuni 1945 aastani. Ma olen sellel näitusel varem vähemalt neli korda käinud ja erinevalt teisest püsinäitusest, kus ma käisin, mäletan ma sellest näitusest üllatavalt palju. Eelnevad korrad kui seda näitust külastasin oli ma palju noorem ja praegu vanemana tagasi tulles tekib huvitav võrdlusmoment. Minule endale tundub, et olen neid konkreetseid maale hakanud teise pilguga vaatama ja aastatega olen ka saanud targemaks nende maalide teemade ja tausta koha pealt.

Karl Ferdinand Von Kügelgen "Vaade Tallinnale Kopli rannast"

Gottlieb Welte "Põltsamaa lossi talvine vaade"

Johann Köler "Ema portree" ja "Isa portree"

Kahjuks ma selle skulptuuri pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid mulle meeldis see skulptuur väga. See on detailselt nikerdatud ja mulle meenutab see skulptuur Tallinnas Pirital asuvad Amandus Adamson tehtud mälestusmonumenti "Russalka"

Johann Köler "Lorelei needmine munkade poolt"

 

Johann Köler "Herakles toob Kerberose põrguväravast"

Amandus Adamson "Hülgekütt Pakri saarelt"

Minu jaoks oli see kõige põnevam näitus, mis Kumus hetkel oli. Kõige rohkem meeldisid mulle Johann Köleri maalid. Lemmik neist oli "Herakle toob Kerberose põrguväravast", kuna mulle endale meeldib väga ajalugu ja erinevate mütoloogiad. Maale vaadates sain ma aru, et paljud sealsed maalid olid maalitud kas mingite legendide või mütoloogiliste lugude põhjal.Veel oli Johann Köleri poolt maalitud palju looduslähedasi maale, mis olid väga ilusad. Näitus olid võrreldes teistega üpriski mahukas ja seal oli palju kunstiteoseid. Näitusel oli välja pandud ka mitmeid skulptuure. Mulle meeldis neist kõige rohkem Amandus Adamsoni "Hülgekütt Pakri saarelt", mis oli valmistatud pronksist. Ma olen seda püsinäitust küll mitmeid kordi külastanud, kuid külastan ka kindlasti veel kui võimalus avaneb. 

Visvaldis Ziediņš (1942–2007). Ümberkirjutused Läti kunstiajaloos

Sellel näitusel käisin ma 11.05.2014 Kumus. Sellel näitusel olid läti kunstniku Visvaldis Ziediņši tööd välja pandud. Seda näitust külastades kuulsin ma sellisest kunstnikust esmakordselt.

Visvaldis Ziediņš - "Maa värviskaala"

Sellest näituseset ma kahjuks rohkem pilte ei teinud, kuna mulle ei meeldinud see näitus üldse. Minu arust oli see kõige igavam Kumu peale kokku. Võibolla oli asi selles, et ma polnud varem kordagi kuulnud sellest autorist ja ma ei saanud aru, millega seal tegemist on. Mulle ei meeldinud ka selle autori stiil ja tema piltide temaatika. Igavaks muutis selle näituse see, et näitus oli pühendatud ühele autorile ja seal eksponeeriti ainult tema töid. See muutis näituse ühekülgseks ja kuna mulle ei meeldinud tema stiil, siis olid peaaegu kõik tema tööd igavad.